Mõista oma nahka

Kuidas kuival ja dehüdreeritud nahal vahet teha?

Kuiva ja väga kuiva naha esimese tunnusmärk on ebamugavustunne näol ja kehal, mis tekib eriti pärast vannis või duši all käimist. Ebamugavustundega võib kaasneda pinguldatusetunne, jäikus, ketendus, „ussinahk“ ja muu. Puudulikult niisutatud nahk ei täida enam oma kaitsefunktsiooni. Kuigi kuivus on iseloomlik teatud nahatüübile, võib seda kergesti segi ajada dehüdreeritud nahaga, mis on tavaliselt ajutine seisund. Lisateabe saamiseks klõpsake siin

Kuivast nahast annab esimese asjana märku tunne. Inimesed saavad aru, et nahk on kuiv, kuna tunnevad ebamugavus- ja pinguldatusetunnet, karedust ning arvavad, et sobiva toote kasutamine pakub leevendust. Selliste sümptomitega võib mõnikord kaasneda sügelus- ja põletustunne.

Ometi otsustab arst, kas nahk on kuiv (kasutatakse ka terminit kseroos), tuginedes erapooletutele kriteeriumitele. Nendeks on tuhm välimus, deskvamatsiooni kliinilised tunnused nahal, pragunemine, mõnikord põletik ja vähene elastsus. Naha pealispinnal esinevad anomaaliad on kuiva naha korral veelgi ilmekamad.

Kuiv nahk on soodne pinnas ekseemi arenemiseks soodne pinnas, eriti pityriasis alba (kuivad laigud) kujul. Tavaliselt tekivad sellised laigud süsteemse kuiva nahaga (atoopilise dermatiidi osa) laste põskedele ja kätele

Kuiv nahk ajutine ebamugavustunne, vähene pinguldatus ja kerge deskvamatsioon

Väga kuiv nahk märkimisväärne ebamugavus- ja pinguldatusetunne, intensiivne deskvamatsioon, praod, lõhed;

Atoopilise kseroosi eelseisund: kare ja kuiv nahk (kuivad laigud) ning kerge ärritus

Tervet nahka kaitseb looduslikult selle pealispinnal olev hüdrolipiidkile, mis koosneb peamiselt veest ja lipiididest (rasu).

See on läbilaskmatu, kaitseb nahka välise stressi eest ning vähendab veekadu. Kui epidermise pealiskihis ei valitse vee ja lipiidide hea tasakaal, ei suuda see enam oma kaitsefunktsiooni tõhusalt täita ja põhjustab mitmel viisil ebamugavusi (vt ülevalpool kirjeldatut).

Vastupidiselt dehüdreeritud nahale on kuiv ja väga kuiv nahk geneetilise häirest tingitud krooniline seisund.

Tegemist on nahatüübiga (nt rasune nahk, kombineeritud nahk jne). Lisaks kaasasündinud või süsteemsele kuivusele on olemas ka muudest teguritest põhjustatud kuiva naha seisundid. Nendeks võivad olla välised olud, keskkonna- või ilmastikutingimused, nahahaigused (atoopiline ekseem, psoriaas jne), haigused (kilpnääre, diabeet, toitumisvaegused jne) ja/või meditsiiniline ravi.

Nendeks võivad olla välised olud keskkonna- või ilmastikutingimused,

nahahaigused (atoopiline ekseem, psoriaas jne), haigused (kilpnääre, diabeet, toitumisvaegused jne

Meditsiiniline ravi.

1 / Kuiv nahk või väga kuiv nahk

osutab konkreetsele nahatüübile. Seda püsivat seisundit iseloomustab naha kaitsebarjääri ebaloomulikkusest tingitud pinguldatusetunne kogu näol ja kehal. Nahk on õhuke, punetab, on tiheda tekstuuriga ning selles pole piisavalt vett ega lipiide.

2/ Dehüdreeritud nahk

võib tekkida elu jooksul igal ajahetkel mis tahes nahatüübiga inimestel. See on pöörduv ja ajutine nähtus, millele on halva siduvuse ja veekadu tõttu omane lokaalne ning perioodiline pinguldatus. Nahk ei ole piisavalt niisutatud, mistõttu tekib ebamugavustunne ja vahepeal ketendus. Dehüdreeritud naha kohta lisateabe saamiseks klõpsake siin.

Mõned inimesed sünnivad kuiva nahaga ja see kuulub nende geneetilisse pärandisse. Samuti on oluline mõista, et nahk muutub ajaga. Lapseeas on nahk kuivem (v.a vastsündinutel, ent veekadu on selles vanuses suurem), noorukieas muutub see rasusemaks ning täisikka saades muutub nahk jälle kuivaks (rasu- ning higinäärmed muutuvad vähem funktsionaalseteks). Naha loomulik vananemine põhjustab epidermise õhemaks muutumist (kuna selle rakkude uuenemise kiirus väheneb) ja sarvestunud kiht pakseneb.

Kui teid painab kestev ebamugavustunne, võtke ühendust oma dermatoloogiga, kes diagnoosib, kas teil on kuiv või dehüdreeritud nahk.

Kui nahk muutub äkitselt kuivaks, tuleks teha kindlaks, millest see on tingitud:

keskkonnamuutus (töötamine teistsuguses õhkkonnas, nahka suretava tegevusega tegelemine, näiteks basseinis ujumine või agressiivse seebi või dušigeeli kasutamine pärast sportimist),
sisemine haigus või meditsiiniline ravi (kolesteroolivastane ravim jne). Seisundi eest vastutav tegur tuleks vajalikul määral kõrvaldada.

Lisaks ebamugavustundele võimaldab kuiv nahk ärritajatel ning allergeenidel nahast läbi tungida. Samuti soodustab kuiv nahk teatud seisundite (ekseem, psoriaas)

ilmnemist või püsimist. Seetõttu tuleb nahka niisutada.

Esimese sammuna tuleb juua piisav kogus vett. Samuti on oluline kasutada mitteagressiivseid puhastus- ja nahahooldustooteid. Kasutage täiendavaid, pesuainevabu ja vajadusel niisutavaid puhastusvahendeid (sõltuvalt piirkonnast ja kuivuse astmest kas emulsioonid, kreemid, palsamid, määrded ja õlid). Eesmärk on vähendada vee aurumist, säilitada epidermises piisav kogus vett ning parandada kahjustatud nahabarjääri.
Vältige korterite ülekuumenenud ja umbset olustikku. Proovige juua päevas 1,5 liitrit vett (kui arst ei ole teisiti määranud).

Peske nägu üks või kaks korda päevas leebe puhastusvahendiga, mis ei kahjusta nahabarjääri.
Kuivatage nahk õrnalt patsutades, ilma hõõrumata.

Kandke niisutav ja pehmendav hooldusvahend igal hommikul ning õhtul pärast pesemist õrnalt nahale, et leevendada pinguldatusetunnet ja kaitsta nahka välise stressi eest. Ärge unustage oma näo- ja kehanahka toita sobivate toodetega.