Oluline on eristada erinevat liiki vistrike
Enamasti pigistame vistrike impulsiivselt – kui märkame, et enne tähtsat sündmust, tähtpäeva või kohtingut on tekkinud vistrik, proovime selle eemaldada ise. Dr. J. Karčiauskienė soovitab vistriku impulsiivse pigistamise asemel hoolikalt vaadelda nahapiirkonda, kus see vistrik asub. „Kui tegemist on mustpeaga (lahtise või kinnisega), siis võib seda õrnalt pigistada, pidades meeles, et seda tuleb ka desinfitseerida enne kui mustpead hakata pigistama. Tegelikult seda ei soovitata ise teha, kuid kui juba pigistada mustpead, siis tuleb tegutseda ettevaatlikult ja õrnalt. Nahale tekkinud mädapunni pigistada ei tohi, kuna see võib põhjustada tõsist põletikku. Sellised mädapunnid on tavaliselt roosat värvi, mädase ülaosaga, tekitavad sügelus- ja ebamugavustunnet,“ räägib dermatoloog.
Spetsialisti sõnul on pigistamise asemel ka ohutumaid naha puhastamise viise, näiteks naha mehaaniline puhastus - komedoonide eemaldamine. Protseduuri käigus avatakse poorid, komedoonid eemaldatakse sügavamatest nahakihtidest. Vaja on teada seda, et seda protseduuri ei saa teha, kui näonahal on mädapunne. Viimasel ajal asendub mehaaniline näopuhastus sageli vähemagressiivsete puhastustega, mille käigus kasutatakse spetsiaalseid happeid ning nahapoorid avatakse eemaldades õrnalt surnud naharakud.
Kuigi tõsiste haiguste juhtumid pärast vistriku väljapigistamist ei ole sagedased, kinnitab dr. J. Karčiauskienė, et kui vistriku pigistada valesti, võib nõrga immuunsusega inimene saada lausa vereinfektsiooni. Veremürgitus on tõsine oht ka siis, kui isik põeb atoopilist dermatiiti. Siiski tuleb mainida, et sellised olukorrad on pigem erand kui reegel.