Vistrike pigistamine kätega: lubatud või rangelt keelatud?

Nahaarst ja meditsiiniteaduste doktor Jurgita Karčiauskienė väidab, et vistrike pigistamine kätega mitte kunagi ei kõrvalda tegelikku akne tekkimise põhjust. Paljudel juhtudel võib selline eneseravimine omada negatiivseid tagajärgi, nii et enne vistrike pigistama hakkamist, tuleks teada mõningaid olulisi vistrike pigistamise erisusi.

Oluline on eristada erinevat liiki vistrike

Enamasti pigistame vistrike impulsiivselt – kui märkame, et enne tähtsat sündmust, tähtpäeva või kohtingut on tekkinud vistrik, proovime selle eemaldada ise. Dr. J. Karčiauskienė soovitab vistriku impulsiivse pigistamise asemel hoolikalt vaadelda nahapiirkonda, kus see vistrik asub. „Kui tegemist on mustpeaga (lahtise või kinnisega), siis võib seda õrnalt pigistada, pidades meeles, et seda tuleb ka desinfitseerida enne kui mustpead hakata pigistama. Tegelikult seda ei soovitata ise teha, kuid kui juba pigistada mustpead, siis tuleb tegutseda ettevaatlikult ja õrnalt. Nahale tekkinud mädapunni pigistada ei tohi, kuna see võib põhjustada tõsist põletikku. Sellised mädapunnid on tavaliselt roosat värvi, mädase ülaosaga, tekitavad sügelus- ja ebamugavustunnet,“ räägib dermatoloog.

Spetsialisti sõnul on pigistamise asemel ka ohutumaid naha puhastamise viise, näiteks naha mehaaniline puhastus - komedoonide eemaldamine. Protseduuri käigus avatakse poorid, komedoonid eemaldatakse sügavamatest nahakihtidest. Vaja on teada seda, et seda protseduuri ei saa teha, kui näonahal on mädapunne. Viimasel ajal asendub mehaaniline näopuhastus sageli vähemagressiivsete puhastustega, mille käigus kasutatakse spetsiaalseid happeid ning nahapoorid avatakse eemaldades õrnalt surnud naharakud.

Kuigi tõsiste haiguste juhtumid pärast vistriku väljapigistamist ei ole sagedased, kinnitab dr. J. Karčiauskienė, et kui vistriku pigistada valesti, võib nõrga immuunsusega inimene saada lausa vereinfektsiooni. Veremürgitus on tõsine oht ka siis, kui isik põeb atoopilist dermatiiti. Siiski tuleb mainida, et sellised olukorrad on pigem erand kui reegel.

Vinni pigistamisel on desinfitseerimine kohustuslik

Peaaegu üleöö tekkivad vistrikud ei muutu mitte ainult esteetiliseks probleemiks, vaid rikuvad ka tuju. Kui otsustate siiski kodus vistrike pigistama hakata, peate teadma nende kodus vajutamise põhireegleid. Nahaarst soovitab vistrike pigistada pärast duši all või vannis käimist, kuna näonaha poorid on pärast veeprotseduure laienenud. Enne vistrike pigistamist tuleb käed hoolikalt puhtaks pesta ja desinfitseerida nahapiirkonda, kus vistrik asub. Vistriku tuleb pigistada õrnalt, kui tekib tunne, et vistriku pigistamine on raske, tuleks tegevus koheselt lõpetada. Pärast vistriku väljapigistamist tuleb desinfitseerima piirkonda, kus see asus.

Siiski oleks kõige ohutum vistriku mitte pigistada, vaid püüda selle nähtavust vähendada ravikosmeetika abil. „Selleks sobib hästi teepuuõli, samuti glükooli sisaldavad tooted, mis kuivatavad probleemset piirkonda,“ ütleb dr. J. Karčiauskienė. Kui soovite vistriku maskeerida, tuleb valida sobivad kosmeetikatooted. Selleks sobib aknelisele nahale mõeldud kosmeetika, mis ei ummista poore ega lase tekkida täiendavatel vistrikel. Vistriku kohta tuleks maskeerida peitepliiatsiga, eelistada tuleks roheka värvitooniga pliiatsit. Rohekat värvi peitekreem peidab suurepäraselt roosat värvi lööbe. Pärast aknepiirkonna maskeerimist tuleks näole kanda poore mitteummistavat kreemi või mineraalpuudrit. Ja selleks, et aknet vältida, on soovitav kasutada spetsiaalseid, aknele kalduvale nahale mõeldud puhastusvahendeid ja kreeme, mida müüakse apteekides.

Artikkel on koostatud koostöös arst-dermatoveneroloog Jurgita Karčiauskiene’ga kliinikust Biofirst (Kaunas).