Seborroiline dermatiit või rosaatsea? Sarnased, kuid erinevad nahahaigused

Nahapunetus on iseloomulik paljudele haigustele – see pole ainus märk rosaatsea diagnoosi kahtlustamiseks. Punetav nägu võib olla allergia, akne või paljude muude naha- ja süsteemsete haiguste sümptom. Sageli ajavad inimesed segamini rosaatsea ja seborroilise dermatiidi sümptomid. Mille poolest on need kaks haigust sarnased, mille poolest erinevad ja kuidas neid ära tunda.

Seborroiline dermatiit – mis see on?

Seborroiline dermatiit on nahahaigus, mis põhjustab punetust, ketendust ja mõnikord ka sügelust. Tüüpilised kohad on peanahk (peanaha juustega kaetud osa), nägu, rind ja selg. Huvitav on see, et paljudele tuttav ja üldlevinud peanaha kõõm on seborroilise dermatiidi kerge vorm.

• Seborroiline dermatiit esineb sageli vastsündinutel: peanahal, näol ja mähkmetega kokkupuutuval nahal on märgatav punetus ja rasvane kollakas nn titekõõm.
• Täiskasvanutel on iseloomulikud järgmised sümptomid: nahapunetus, haigusele iseloomulikud läikivad, rasuselaadsed nahahelbed, peanaha ketendamine, kerge sügelus ja punetavate silmalaugude kollased ketud.

Haiguse ägenemist mõjutab suuresti stress, samuti võib seisund halveneda talvel tuulise ilma ja külmaga. Vastupidi, sümptomid leevenevad sooja aastaaja saabudes. Tavaliselt tuvastab dermatoveneroloog seborroilise dermatiidi hoolika uurimise käigus, lisauuringuid tegemata. Harvadel juhtudel tehakse kahjustatud nahapiirkonna biopsia (mikroskoobiga uuritav koeproov), kui haigust on raske eristada sarnastest seisunditest. Raviks on ette nähtud nahakreemid ja -salvid ning peanaha ravimiseks šampoonid. Imikutel kaob seborroiline dermatiit tavaliselt iseenesest.

Millised on rosaatsea sümptomid?

Rosaatseale on iseloomulik põskede, nina ja lõua naha punetus, millega mõnikord kaasneb lööve koos papulide ja pustulitega. Rosaatsea on krooniline haigus, mis võib järk-järgult muutuda ägedamaks. Kõige sagedamini kimbutab nahapunetus 30–60-aastaseid naisi.

• Rosaatsea kõige tüüpilisemad sümptomid: nahapunetus reageerides väliste ärritajate toimele (toit, alkohol, stress, füüsiline koormus, otsene päikesevalgus jne), vistrikega lööve, mis võib olla akne sarnane, nähtavad pindmised kapillaarid. Väga kaugelearenenud rosaatsea korral võivad tekkida tüsistused: silmad on kahjustatud, patsiente vaevab kuivus ja põletustunne ning turses ja punetav nina.

Rosaatsea diagnoositakse ülevaatuse käigus. Ravi on sümptomaatiline, st ei ravita haigust ennast, vaid see aitab võidelda ja vältida ägenemisi. Ravimid, nahahooldustooted ja elustiili muutused aitavad seda näonaha haigust hallata.

Mille poolest on need kaks haigust erinevad?

Peamine sarnasus rosaatsea ja seborroilise dermatiidi vahel on näonaha punetus, mida stimuleerivad karmid kliimatingimused. Siiski tasub teada, et erinev on vanus, millal haigused ilmnevad. Rosaatsea on levinud kolmekümnendates eluaastates naistel, samas kui seborroiline dermatiit võib esineda igas vanuses ja soost inimestel.

Rosaatsea ja seborroilise dermatiidiga kaasnevad ka erinevad sümptomid. Rosaatseale on iseloomulikud vistrikud põskedel, otsmikul ja lõual, seborroilisele dermatiidile aga rasused suured kollased helbed. Nende haiguste puhul erineb ka kahjustuse lokaliseerimine - rosaatsea ilmub põskedele, otsaesisele ja lõuale, samas kui seborroilise dermatiidi tunnuseks pole mitte ainult näo punetus, vaid ka peanaha ja rindkere kahjustus.

Kui märkate rosaatsea või serboraalse dermatiidi tunnuseid, peaksite konsulteerima dermatoveneroloogiga. Täpne diagnoos ja õigesti valitud nahahooldustooted võivad tõhusalt parandada naha seisundit ja ennetada sümptomite ägenemist.