Lahendused ja ravi
Punetus ja ketendus näol, kehal ning peanahal võib olla seotud kahe teatud kroonilise haigusega, mis mõjutavad tundlikku ja reaktiivset nahka: seborroiline dermatiit ning psoriaas.
Seborroiline dermatiit on põletikuline peanaha seisund, mis mõjutab nägu ja peanahka.
Mõjutatud näopiirkonnad on peamiselt mõlemal pool nina olevad rasused (rasunäärmeterikkad) piirkonnad, ninasõõrmevoldid, nasolabiaalsed voldid, kulmudevaheline piirkond, kulmud ning välised kõrvakanalid. Haigus avaldub enim peanahal ning tekitab põletikulist kõõma, mis levib peanahast edasi. Mõjutatud võivad olla ka teised karvased piirkonnad, nagu silmalaud (põhjustades blefariiti) ja häbemepiirkond, meestel ka habe või rindkere piirkond.
Peanaha ketendus on tavaliselt kollane ja rasune ning ei ole peanaha küljes kinni. On võimalik, et ketendus levib juuksepiirist edasi otsmikule. Lisateabe saamiseks vaadake osa „Kõõm ja ketendus“.
Seborroiline dermatiit areneb edasi järk-järgult osadena, mille vahepeal tulevad ette täielikud või osalised leevenemisperioodid. Põletikulised ägenemised võivad olla tingitud aastaajast ja stressist. Kliinilised sümptomid löövad sageli rohkem välja talvel.
Sümpromid erinevad, kuid sageli tekib sügelus- või kuumenemistunne.
See on sagedasti esinev haigus täiskasvanutel (esineb 3% elanikkonnast), eriti noortel täiskasvanutel, kuid haigus mõjutab sageli ka imikuid (71%) (ehkki ainult ajutiselt). Imikute puhul annab seborroilisest dermatiidist märku beebikõõm (ingl cradle cap).
Kuigi mõned konkreetsed seisundid soodustavad seborroilise dermatiidi äkilist tekkimist, ilmnevad sümptomid tavaliselt tervetel noortel täiskasvanutel.
Süüdi on mitmed tegurid:
Seborroilise dermatiidi krooniline ja korduv iseloom, mis põhjustab näo punetust koos või ilma ketenduse ja/või kõõmata, on haigust põdeva inimeste jaoks kaalukas ebamugavuse allikas. Ebamugavus on nii sotsiaalne kui ka funktsionaalne (sügelus- ja põletustunne jne).
Psoriaas on krooniline mittenakkav nahahaigus, mis esineb 3% rahvastikust. Haigus võib end ilmutada mis tahes vanuses. Spetsiifilised vallandavad tegurid võivad välja tuua geneetiliselt eelsoodumusega profiili ja põhjustada kahjustuste tekkimist.
Psoriaasilaigud on punased (erütematoossed) ning kaetud paksu valkja ketendusega.Võrreldes terve nahaga on tunnuseid väga hästi näha.
Traditsiooniliselt on enim mõjutatud piirkonnad küünarnukid ja põlved (piirkonnad, millele avalduvad mikrotraumad), kuid psoriaas võib avalduda mis tahes tegumendi osal.
Psoriaas esinev sageli peanahal (eriti kuklapiirkonnas). Pöördpsoriaasiks nimetatakse olukorda, kui psoriaas levib edasi nahavoltidesse (kubemepiirkond, kaenlaalused jne). Sellisel juhul esineb palju vähem ketendust. Samuti võib haigus mitmel viisil mõjutada küüsi (paksenemine, lõhenemine, deformeerumine).
Nahavoltides võib tekkida sügelus- või isegi põletustunne. Psoriaas mõjutab tugevalt elukvaliteeti, eriti kui see on ulatuslik või avaldub piinlikes või peidetud kohtades.
Haigus mõjutab nahka, kuid võib ka tekitada reumaatilisi probleeme, mis avalduvad 25% nahahaigusega inimestest. Psoriaatiline artriit võib olla aksiaalne (selgroog) või perifeerne (eriti falangeaalsed liigesed).
Psoriaas mõjutab igas vanuses olevaid mehi ja naisi. Ometi saab ühel kolmandikul juhtudest haigus alguse enne 20. eluaastat ning esineb sageli 20 kuni 40 eluaasta vahepeal.
Haigus mõjutab perekonda 30-40% juhtudest. Haiguse edasiandmine hõlmab mitut geeni (multigeen) ja ei ole süsteemne.
Epidermise kiirenenud uuenemine põhjustab nahal lokaalsete laikude teket. Sellise kalduvusega vastuvõtlikkuse korral on teatud esilekutsuvad tegurid selged:
Arstid on nende ravimitega tuttavad ja tulemusi toovat ravi pole vaja lõpetada, kui selle vastupidine mõju pole tõestatud.
Sageli on psoriaasihaigetel kindlad haigused või toksilised harjumused (ei ole süsteemne): metaboolne sündroom (mitmeid märgid, sh ülekaal, hüperlipideemia, hüperglükeemia ja kõrge vererõhk), liigne alkoholitarbimine ning suitsetamine.
Kui teil esineb punetust ja ketendust, külastage oma dermatoloogi, et ta paneks diagnoosi ja ütleks, kas teil on seborroiline dermatiit, psoriaas või mõni muu seisund.
Mõnel juhul otsib arst seborroilise dermatiidi põhjustajaid. Valdaval juhul määrab arst sobivad ravimeetodid, tavaliselt seenevastased hooldusvahendid. Seborroilist dermatiiti põdevad inimesed peaksid kasutama ärritusvastaseid tooteid, saama aru, et haigus on kroonilise ja korduva iseloomuga, ning mõistma hooldusravi vajalikkust.
Seenevastased hooldusvahendid on šampoonid või näokreemid. Mõnel puhul kasutatakse ka liitiumgeeli. Vältida tuleks kortisooni sisaldavate toodete kasutamist näol, kuna need pakuvad kiiret leevendust, ent suurendavad naha tundlikkust ja mõjuvad pikas perspektiivis halvasti.
Arst hindab kõigepealt psoriaasi ulatust, selle tagajärgi ja seda, kas esineb metaboolset sündroomi või alkoholi või tubaka liigtarbimist. Arst kontrollib artriidi olemasolu ning kas haigustekitajat või sellele kaasa aitavat tegurit on võimalik leida.
Oluline on lõpetada sügamine, kuna see tekitab laike. Toksiliste tegurite (alkohol, tubakas) tarbimise lõpetamine on enam kui soovitatav.
Pelgalt vähesed psoriaasi juhtumid ei allu ravile, sest erinevatele vormidele on kohandatud väga erinevaid ravimeetodeid. Õnneks on enamik psoriaasi juhtumeid kerge kuni mõõduka ulatusega ega vaja tõsist ravi. Tavaliselt piisab lokaalsetest ravimitest, mida tuleb psoriaasi kroonilisuse tõttu peale kanda regulaarselt. Ravi pooleli jättes ilmnevad kahjustused uuesti.
Lokaalse ravi hulka kuuluvad kortikoidid ja D-vitamiini derivaadid. Hädade kordumise piiramiseks niisutage nahka iga päev kreemidega, kuna kuiv nahk soodustab haigusilmingute uuestitekkimist. Peanaha ketendust saab ravida keratolüütilise raviga (salitsüülhape, karbamiid).
Üldiste kasutuselolevate ravimeetodite hulka kuuluvad dermatoloogi tehtav valgusteraapia, retinoidid, metotreksaat, tsüklosporiin ja biotehnoloogilised ravimid.
Oluline on meeles pidada, et seborroiline dermatiit ja psoriaas ei ole nakkushaigused. Esiteks tuleks haiguse ennetamiseks piirata haigusseisundit vallandavaid või soodustavaid tegureid, näiteks ketendust tekitav sügamine ning ärritavad või ebasobivad tooted. Psoriaasi korral tuleks vältida temperatuuri kõikumisi ja külma. Päikesepaistel ning mereveel on nendele kahele haigusele hea mõju. Olgugi et seborroilist dermatiiti ja psoriaasi on keeruline täielikult välja ravida, ei tohiks sellest heituda. Pidage meeles, et korrapärane ravi tagab pikaajalise leevenduse ning parandab suuresti elukvaliteeti.
Kasutage õrna, ülikõrge tolerantsusega ja rahustavat puhastusvahendit, mis on lõhnatu, säilitusainetevaba ja ei sisalda pindaktiivseid aineid. Kuivatage nägu ettevaatlikult, ilma hõõrumata. Seborroilise dermatiidi või psoriaasi raviks mõeldud juukse- ja peanahatoodete kohta lisateabe saamiseks klõpsake sellel lingil.
Niisutatus on ketenduse korral ülioluline. Kasutage üks või kaks korda päevas põletikuliste reaktsioonide võitlevat ülikõrge tolerantsusega vahendit. Vahend peaks olema lõhnatu, säilitusainetevaba ja ei tohiks sisaldada pindaktiivseid aineid.
Kasutage üks või kaks korda nädalas intensiivselt niisutavat maski. Pranemismärkide ilmnemisel on oluline ravi veel mitu kuud jätkata, kuna põletik kestab kauem, isegi kui see ennast ei ilmuta.
Psoriaasi korral tuleb kontrollida talvekülmast põhjustatud naha kuivust ning tegeleda naha efektiivse naha niiskuse säilitamisega, alates pealaest kuni jalatallani.
Tundlik nahk, mis kaldub punetusele ja ketendusele
D.A.F. Patent
Punetus- ja ketendusvastane puhastusgeel.
Täiskasvanud, Teismelised
Kõõmane ja ketendav peanahk
DSactiv™ patent
Šampoon, mis tegeleb püsivalt kõõma põhjustega.
Täiskasvanud, Teismelised
Tundlik nahk, mis kaldub punetusele ja ketendusele
D.A.F. Patent
Punetus- ja ketendusvastane rahustav hooldusvahend.
Täiskasvanud, Teismelised
Punetusele kalduv tundlik nahk
Cellular bioprotection™ patent
Väga kõrge kaitse, punetusevastane ja nahka ühtlustav.
Täiskasvanud, Teismelised
Normaalne ja kombineeritud nahk
Cellular bioprotection™ patent
Väga kõrge päikesekaitse, kerge nagu vesi. Jätab nahapinna matiks.
Täiskasvanud, Teismelised
