Mõistke oma nahka

Kuidas nautida päikest ilma nahka ohtu seadmata?

Kõik armastavad päikest. Päike tõstab meeleolu, annab energiat ja võimaldab kehal sünteesida kaltsiumi imendumiseks vajalikku D-vitamiini. Päike soodustab ka melantoniini ehk heaoluhormooni sekretsiooni. Need on kõik positiivsed jooned.

Bioderma - Woman protecting from the sun

Ent päikese tumedam külg on karm. Päikesekiirgusel on teie nahale ning üldisele tervisele palju kahjulikke mõjusid.

Vastutustundliku suhtumise alla kuulub lähtuvalt kiirguse intensiivsusest ja nahatüübist valitud toimiva päikesekaitsevahendi kasutamine.

Laste nahk vajab konkreetsekt kaitset, mille kohta saate rohkem lugeda siit, just nagu kahjustunud või katkise naha jäljed võivad päikese käes pigmenteeruda.

Kuidas päikesekiirgus toimib?

Päike kiirgab lõpmatuid erineva lainepikkusega valguskiiri, mis varieeruvad kõige lühemast kuni pikimani. Samuti kiirgab päike kosmilisi kiiri, gammakiiri, röntgenkiiri, ultraviolettkiiri (UV) (sh UVC-, UVB- ja UVA-kiired), nähtavat kiirgust, infrapunakiirgust (IR) ja raadiolaineid.

Atmosfäär filtreerib päikesekiirguse kõige ohtlikuma osa välja. Maale jõuab kaks kolmadikku kiirgusest. Maal eksisteerimiseks mittesobiv kosmiline kiirgus, gammakiirgus, röntgen- ja UV-kiired ei jõua selle pinnale. Meieni jõudvad kiired (UVB-, UVA-, nähtav- ja infrapunakiirgus) mõjutavad keha. Infrapunakiirgus eritab soojust, mistõttu tekitavad kiired nahal soojustunde. Vastupidiselt infrapunakiirgusele on UVB- ja UVA-kiired nähtamatu ning külmad, kuid neil on siiski suur bioloogiline mõju.

Miks on kaitse vajalik?

Päikesekiirgusel on nahale hävitav toime, alates päikese erüteemist (päikesepõletus) kuni naha kiirenenud vananemise ja nahavähini. Kõige tõsisem päikese ja kiirguse käes olemise tagajärg on nahavähk. Meeles tuleb pidada ka teisi ohte, nagu kuuma- või päikeserabandus, valgustundlikkus, oftalmia (silmapõletik) ja päikeseallergia.

Epidermis peab kinni 85% UVB-kiirtest ning dermiseni jõuab kõigest 15%

UVB-kiirte hulk sõltub aastaajast, laiuskraadist, kellaajast ning kõrgusest. UVB-kiired põhjustab päevitust ning päikesepõletust. Viimane annab märku liiga suurest saadavast UVB-kiirte kogusest. UVB-kiirtel on pikaajaliselt vähki tekitav mõju.

UVA-kiired tungivad sügavale nahka. Dermiseni jõuab neist ligi 50%

Päike kiirgab UVA-kiiri aastaringselt ning need tulevad läbi pilvede ja akende. See kiirgus vastutab naha vananemise (fotovananemine) eest ja põhjustab vabade radikaalide teket, mis ründavad rakustruktuure ja DNA-d. Vabad radikaalid on samuti kantserogeensed, kui vähem kui UVB-kiired.

UV-kiirgus sõltub asukohast Maal.

Erinevad piirkonnad hajutavad UV-kiiri erinevalt:

lumi peegeldab 80%, liiv 15% ja vesi 25%.
Isegi 40 cm allpool veepiiri on UV-kiirgus ikkagi umbes 40% sellest, mis see pinnal oleks.

UVA- ja UVB-kiired on nahavähki tekitavad, kuna need muudavad naha immuunsust nõrgemaks, vallandades oksüdatiivse stressi ning tekitades DNA-le kahjustusi, mis võivad põhjustada vähirakkude ilmnemist.

Päikesekiirgusele on nahatüüpidele erinev mõju, kuna igal inimesel on erinev fototundlikkus, mida iseloomustab inimese fototüüp. Fototüüp on inimese tundlikkuse kvaliteet päikesekiirte toimele. On kuus fototüüpi, mis pannakse paika nahatooni, juuksevärvi, efeliidide (pigmendilaigud) olemasolu järgi ning lisaks selle põhjal, kas inimesel on kalduvus päikesepõletustele või päevituse tekkimisele.

fototüüp: väga hele nahk (punased juuksed), põleb alati päikese käes ära, ei päevitu kunagi, palju pigmendilaike
fototüüp: hele nahk, põleb alati ära, võib tekkida kerge päevitus, mitmed pigmendilaigud
fototüüp: hele kuni oliivikarva nahk, põleb mõnikord ära, päevitub alati (hele kuni mõõdukas päevitus), võivad olla mõned pigmendilaigud
fototüüp: oliivikarva nahk, põleb harva ära, päevitub alati (tume päevitus), ei ole pigmendilaike
fototüüp: pruun nahk, ei põle kunagi ära, päevitub alati (väga tume päevitus), ei ole pigmendilaike
fototüüp: must nahk, ei põle kunagi ära, ei ole pigmendilaike.

Mida heledam fototüüp (eriti I ja II, samuti III) teil on, seda rohkem tuleb kasutada tugevat päikesekaitsevahendit.

Kuidas päevitamine toimib?

Päevituse kutsuvad esile peamiselt „loomuliku“ päikese UVB-kiired. Läbi selle tegevuse nahk kohandub ning kaitseb ennast päikese vastu, kuid tegu ei ole täieliku kaitsevalliga. Päevitus kaitseb sageli päikesepõletuse eest, kuid päevitamise pikaajaliste mõjude tõttu (eriti nahavähk) ei tohiks liiga palju päevitada.

Päikese käes olemine aktiveerib melaniini tootvad melanotsüüdid, mis kaitsevad nahka päikese eest. Melaniin liigub naha pinna suunas. Samal ajal muutub nahk paksemaks (sarvestunud kihi paksuse kasvu tõttu), mis on pigmentatsioonile sarnaselt kaitsemehhanism. Pidage meeles, et UVA-kiired vallandavad kohese pigmentatsiooni, mille kestus on vaid paar tundi. See pole päevitus, vaid oksüdeerumine, mis muutub nähtavaks kohe pärast päikese käes viibimist. Päris päevitust tekitavad ainult UVB-kiired. Päevitus hakkab arenema kaks kuni kolm päeva pärast päikese käes olemist ning jõuab tippu kolm nädalat pärast päevitamist.

Päikesekaitsevahendid filtreerivad nii UVB- kui UVA-kiiri, leides nende kahe vahel on sobiva tasakaalu. Nende filtreerimisvõimsust näitab SPF (päikesekaitsefaktor). SPF tuleks valida sõltuvalt fototüübist ja asukohast (meri, mäed jne) erineva päikesekiirguse tugevusest.
. SPF 6 = madal kaitse SPF 15 = mõõdukas kaitse SPF 30 = tugev kaitse
. SPF 50+ = väga tugev kaitse

Valige meeldiva tekstuuriga toode, tänu millele kasutate vahendit sagedamini. Parima efektiivsuse tagamiseks tuleks toodet kasutada iga kahe tunni järel. Mõned koostised on veekindlad ja kiirendavad päevitusprotsessi, et veedaksite päikese käes vähem aega.

Millist mõju avaldab päike vananemisele?

Ekspertide* hinnangul põhjustab 80% näo vananemisest just päikesekiirgus. Päikese käes olemisega seotud vananemist nimetatakse fotovananemiseks.

Selle tunnusmärgid on sügavad kortsud, pigmendilaigud ja ämblikveenid ehk telangiektaasia (nahaaluste väikeste veresoonte nähtav laienemine). Seda tüüpi kiirenev vananemine mõjutab sageli paljastatud kehapiirkondi, nagu nägu, selg, käed, käsivarred ja dekoltee. UVB- ja UVA-kiired modifitseerivad järsult naharakke, hävitavad kollageeni ja elastiini ning põhjustavad vähkkasvajate arengut. Päikese eest kaitsvate heade harjumuste omaksvõtmisel ja enda kaitsmisel on väga palju positiivseid põhjuseid.

*Gilchrest BA et al, Effect of chronologic aging and photoaging: an overview., J Am Acad Dermatol, 1989; 21(3 Pt 2): 610-3

Vältige päikese käes olemist, kui päikesekiired on kõige intensiivsemad. Mida kõrgemal päike on, seda tugevam on UV-kiirgus. Suvel kestab see ajavahemik Lääne-Euroopas 11.00 kuni 16.00.
Kasutage nii kaua kui võimalik täiskattega päikeseprille, millel on kõrge UV-kiirte vastane indeks, laia äärega mütsi ja lohvakaid riided (pikkade varrukatega T-särk, pikemad lühikesed püksid või pikad püksid). Päikese eest kaitsevad kõige paremini riided (eriti tumedad riided).
Kõige parem on mitte veeta terve päev rannas.

Ärge usaldage oma muljeid. Kuna soojustunnet põhjustavad infrapunakiired, mitte UV-kiired, võib päikese käes ära põleda ka siis, kui te seda esialgu ei tunne (nt sõites paadiga või pilvisel suvepäeval õues olles).
Hall taevas ei tähenda, et te ei peaks päikesesse ettevaatlikult suhtuma. Võrreldes infrapunakiirguse ja nähtava valgusega, tungivad UV-kiired palju rohkem pilvedest läbi. Ilm võib olla küll jahedam ja mitte nii ere, ent UV-kiirgusega kaasnevad ohud on endiselt sama suured.

Mägedes säilib oht isegi siis, kui temperatuur on väga madal. Tegelikult muutub atmosfääri kaitsekiht kõrguse tõttu väiksemaks, mistõttu on päike agressiivsem (nahale jõudvate UVB-kiirte hulk suureneb 4% iga 300 meetri tagant). Lisaks suurendab lume sätendus tunduvalt nahale jõudvate UV-kiirte hulka (lumi võib peegeldada 80% UV-kiirtest).
Eelistage varju alati lauspäikesele, kuid pidage meeles, et vari ei paku 100% kaitset. Vari kaitseb tõepoolest otsese, kuid mitte maapinnalt peegelduva päikesekiirguse (rohi peegeldab 3%, liiv 5–25%, lumi 30–80% ja vesi 5–90% UV-kiirtest) või atmosfääri suspendeeritud osakestega hajutatud päikesekiirguse eest (keskpäeval tuleneb 30–50% saadud UV-kiirgusest atmosfäärimolekulide poolt hajutatud kiirgusest).

Ärge laske tuulel ega veel ennast petta. Tuul ja vesi peidavad infrapunakiirte vallandatud hoiatussignaale soojustunde vähenemise näol, kuid UV-kiired ei ole kusagile kadunud.
Kui väljas on palav, kaitske lapsi kuumarabanduse kui päikesepõletuse eest. Veenduge, et laps jooks sageli vett.
Ärge olge lauspäikese käes pärast lõhnaõlide kasutamist või teatud ravimite tarbimist ilma arstilt või apteekrilt nõu küsimata.

Ärge viibige pikka aega päikese käes isegi, kui olete kasutanud kõrge kaitsefaktoriga päikesekaitsevahendit. Viimaste eesmärk pole suurendada päikesega kokkupuute tundide arvu, vaid vähendada kokkupuute ajal tekkivaid ohte.